Õnnetusjuhtumikindlustuse leping tagab inimesele majandusliku turvalisuse ka siis, kui sissetulekud kahanevad ootamatult õnnetusjuhtumi tagajärjel.

Õnnetusjuhtumeid võib olla igasuguseid: liiklusõnnetused, kukkumised ja libisemised, põletused ja lõikehaavad, kuumarabandus, külmumine, vägivallajuhtumid, uppumine jm. Õnnetusjuhtumikindlustus on eriti oluline siis, kui olete perekonna peamine sissetuleku tooja, Teil on suured finantskohustused või töötate alal, kus õnnetuste juhtumise tõenäosus on suur. Õnnetuste eest on võimalik kindlustada inimesi ühekaupa või korraga terve pere.

Lepingu sõlmimisel saab kombineerida erinevaid hüvitisi ning määrata just Teile sobivad kindlustussummad. Võimalik on sõlmida täisaegne (kehtib kogu maailmas, nii töö- kui ka vabal ajal) või osaaegne (kehtib tööajal töökohas) kindlustus. Ajutise töövõimetuse (haiguslehel viibimise) hüvitist ehk päevaraha makstakse töövõimetuslehel näidatud töövõimetusperioodi eest. Valuraha hüvitist makstakse protsentuaalselt vastavalt õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse suurusele. Valuraha hüvitise suuruse määramise aluseks on valuraha hüvitise tabel. Nii päevaraha kui ka valuraha hüvitist makstakse juhul, kui ravi kestab üle 7 päeva, olenemata sellest, kas oldi haigla- või kodusel ravil. Püsiva puude korral makstakse välja puude raskusastmele vastav osa lähtuvalt püsiva puude tabelist. Surmajuhtumi puhul hüvitatakse pärijatele lepingus märgitud kindlustussumma.

Õnnetusjuhtumikindlustus ei ole võrdväärne elukindlustusega, kuigi see sisaldab ka surmajuhtumihüvitist.